Gustav Adolfi Gümnaasiumi ajaloomuuseum
Muuseum > Vaimulikud

Vaimulikud

Meie gümnaasiumi lõpetajad –  EELK vaimulikud aastast 1918


Tallinna Kubermangugümnaasiumi lõpetanud:

1. Beermann, Christoph Wilhelm (20.07.1864 – 26.11.1939), vil 1882
Sündis Põltsamaal kooliõpetaja Gustav ja Caroline (s Jürgens) Beermanni peres. Pärast gümnaasiumi lõpetamist õppis 1883–88 teoloogiat. Prooviaasta Tiflises (Tbilisis), ordineeriti (seati vaimuliku ametisse) 1888. Teenis Peterburi lähedal Strelnas ja 1897–1916 oli Strelna diakonissiasutuse Betesda rektor. 1916–1937 Järva Peetri koguduse õpetaja ja 1929–1935 Järva praostkonna praost. Aastast 1937 praost-emeeritus. Abielus Maria Hüsemanniga. (1, lk 390)

2. Beermann, Gustav Johannes (21.07.1870 – 10. 04. 1945), vil 1890
Sündis Põltsamaal (Christoph B. vend) kooliõpetaja Gustav ja Caroline Beermanni peres. Pärast gümnaasiumi lõpetamist õppis 1890–96 teoloogiat. Prooviaasta Tiflises, ordineeriti 1899 ja kuni 1903 oli Tiflise linna koguduse adjunkt (abiline). 1903–1918 Tsarskoje Selo ja Pavlovski kiriku õpetaja ning 1916–18 Niskovitsa eestlaste koguduse õpetaja. 1919–41 Kadrina ja 1939–41 Ilumäe koguduse õpetaja. 1932–33 Viru praostkonna abipraost ja 1933–41 praost. 1941 siirdus Saksamaale. Abielus Adelheid Hüsemanniga. (1, lk 390) 

3. Eberhard, August  (6.05.1856 – 26.01. 1927), vil 1874
Sündis Kullamaal õpetaja Paul ja Maria (s Dittrich) Eberhardi peres. Pärast gümnaasiumi lõpetamist õppis 1874–78 teoloogiat, ordineeriti 1880, 1880–82 oli Põhja-Eesti asendusõpetaja, 1882–86 adjunkt Iisakus ja 1886–1927 Mustjala koguduse õpetaja. Abielus Eugenie von Behreniga. (1, lk 393)

4. Eberhard, Paul (28.12.1865 – 4.02.1929), vil 1885
Sündis Kullamaal õpetaja Paul ja Augustine (s Dittrich) peres. Pärast gümnaasiumi lõpetamist õppis 1886–90 teoloogiat, ordineeriti 1891. 1891–93 oli Eestimaa üldvikaar, 1893–1929 Väike-Maarja koguduse õpetaja. Abielus Elly Hoffmanniga. (1, lk393)

5. Ederberg, Friedrich Wilhelm (18.06.1859 – 2.05.1939), vil 1879
Sündis Kavastu mõisas Haljala kihelkonnas mõisavalitseja Gustav ja Julie (s Rickmann) Ederbergi peres. Pärast gümnaasiumi lõpetamist õppis 1879–83 teoloogiat, ordineeriti 1885. Teenis abiõpetajana Vändra koguduses ja 1885–1902 Kaarma koguduse õpetajana. Oli Kaarma õpetajate seminari direktor, Saaremaa kurttummade asutuse kuratooriumi liige. 1902–27 Võru ja 1926–27 Valga praostkonna praost. 1927. aastast praost-emeeritus. Toimetaja: Missioni leht, Kasulik Talurahva Kalender. Raamatud: Lühike piibli teadus koolile ja kodule (3. tr Tallinn 1914), Lutheri katekismus 16 trükis ja muid vaimuliku sisuga raamatuid. Avaldas luuletusi. Abielus Julie Wilhelmine Elensiga. (1, 393)

6. Embeck, Theodor Bernhard (28.01.1859 – 17.07.1933), vil 1877
Sündis Jänedal Järvamaal haagikohtunik Michael ja Pauline (s Jürgens) Embecki peres. Pärast gümnaasiumi lõpetamist õppis 1877–85 teoloogiat, lõpetas 1888. ordineeriti 1889. Oli Ambla koguduse abiõpetaja 1889–91, Eestimaa üldvikaar 1991–92, Emmaste koguduse õpetaja 1892–33 ja Saarte-Lääne praostkonna abipraost. Vallaline. (1, lk 395)

7. Haller, Adolf Georg  (22.05.1867 – 1.05.1935), vil 1885
Sündis Tallinnas dr med Albert ja Henriette (s Gunddach)  Halleri peres. Pärast gümnaasiumi lõpetamist õppis 1885–90 teoloogiat, cand theol. Ordineeriti 1892. Oli Koeru vikaar 1893 ja Koeru koguduse õpetaja 1893–1920. Kooliõpetaja Viljandis ja Paides 1921–22. Tallinna Niguliste koguduse majavanem 1923. Abielus Elfriede Hoerschelmanniga. (1, lk 399)

8. Intelmann, K Albert (12.02.1859 – 15.12.21), vil 1878
Sündis Tallinnas gildivanem Carl ja Caroline (s Gundelach) Intelmanni peres. Pärast gümnaasiumi lõpetamist õppis 1878–85 teoloogiat, ordineeriti 1895. Oli korraline adjunkt Iisakus 1886–1921. Abielus Marie Halleriga. (1, lk 404)

9. Kentmann, Wilhelm (11.07.1861 – 20.05.1938), vil 1879
Sündis Jõelähtmes praost Woldemar ja Amalie (s Grohhmann) Kentmanni peres. Pärast gümnaasiumi lõpetamist õppis 1879–84 teoloogiat, cand theol. Ordineeriti 1886. Oli Kullamaa koguduse õpetaja 1888–1901, konsistooriumi assessor Peterburis 1900, Eestimaa kindralsuperintendent 1918–19 ja Tallinna Toomkiriku ülemõpetaja, vahepeal olnud Pärnu Nikolai koguduse ülemõpetaja 1920–34. Õpetaja emeeritus 1934. Abielus Käthe Pezodiga.
(1, lk 410)

10. Lyest, Hans August (30.06 – 17.01.1937), vil 1883
Sündis Tallinnas tislermeister Georg ja Aurelie (s Tietz) Lyesti peres. Pärast gümnaasiumi lõpetamist õppis 1883–88 teoloogiat, ordineeriti 1888. Oli Tartu Peetri koguduse adjunkt 1988–90, õpetaja Gnadenfluris Samaaras 1890–91, Viljandi praostkonna vikaar ja usuõpetaja 1992–93, vikaar Saraatovis, Simbirski eesti ja saksa koguduse õpetaja 1892–1921. Õpetaja-emeeritus. Abielus rüütelkonna revidendi tütre Alma Ludowika Güntheriga. (1, lk 421)

11. Martensen (Martenson), Jüri (21.10.1867 – 1945)
Sündis Viljandi kihelkonnas talupidaja Mart ja Mari (s Järveson) Martenseni peres. Õppis Tallinna Kubermangu gümnaasiumis. 1890–98 teoloogiaõpingud. Ordineeriti 1900. Oli adjunkt Gatšinas, vikaar Moloskovitšis ja Smolenskis, adjunkt Tartu Maarja koguduses (1901), adjunkt ja õpetaja Stavropolis (1902–08) ja Võru koguduse õpetaja 1909–20. Õpetaja-emeeritus 1920. Arreteeritud ja viidud Venemaale 1945. aastal, kus suri 1945. Vallaline.
(1, lk 426)

12. Thomson, Konstantin Adolf (9.12.1865 – 15.03.1938), vil 1884
Sündis Tallinnas rätsepmeister Carl ja Ottilie (s Malm) Thomsoni peres. Pärast gümnaasiumi lõpetamist jätkas teoloogiaõpinguid 1885–89. Ordineeriti 1890, seejärel oli Tallinna Toom-Kaarli koguduse adjunkt 1890–92, Hageri koguduse õpetaja 1892–1936 ja aastatel 1903–18 Ristirahva Pühapäevalehe toimetaja. Lääne-Harju praostkonna praost 1920–35 ja vaimuliku ülemkohtu liige 1927–36. Praost-emeeritus 1936. Abielus pagarimeistri tütre Meta
Wieckmanniga. (1, lk 457)

13. Willberg, Johannes Theodor (22.12.1863 – 26.02.1945), vil 1882
Sündis Tallinnas majaomanik Johannes ja Magdalena (s Thosevar) Willbergi peres. Pärast gümnaasiumi lõpetamist õppis teoloogiat, cand theol. Prooviaasta sooritas Käinas. Ordineeriti 1888. Oli Kuressaare koguduse diakonõpetaja 1888–90, Ambla koguduse õpetaja 1891–1931. 1939. aastal siirdus Saksamaale. Abielus Emilie Rosendorftiga. (1, lk 465)

 

Keiserlik Nikolai I Gümnaasium:

1. Brasche, Arvid Leopold (9.06. 1878 – 7.06.1938), vil 1894
Sündis Tallinnas õpetaja Johannes ja Selma (s Hoffmann) Brasche peres. Peale gümnaasiumi lõpetamist õppis aastatel 1896–1900 teoloogiat, cand theol. Prooviaasta sooritas Märjamaal, Hageris ja Tallinnas. Ordineeriti 1902. Oli Kullamaa koguduse õpetaja 1902–31 ja Piirsalu koguduse õpetaja 1926–31. 1931. aastal siirdus Saksamaale. Abielus Alma Sellheimiga.
(1, lk 391)

2. Brasche, Christfried (10/22.06.1875 – 18.04.1949), vil 1894Sündis Tallinnas Johann(es) Heinrich Brasche ja Anna Wilhelmine (snd Hoffmann) peres. Õppis 1887 – 1889 Eestimaa Rüütli- ja Toomkoolis, 1889 – 1894 Keiser Nikolai I Gümnaasiumis ja 1894 – 1899 Tartu Ülikooli teoloogia teaduskonnas. Prooviaasta Hageri ja Ambla koguduses, ordineeriti 26.08.1901 Tallinna Rüütli- ja Toomkirikus. Oli Ambla koguduse abiõpetaja 1901 – 1902, Tallinna Kaarli koguduse abiõpetaja 1902 – 1903, Juuru koguduse õpetaja 1903 –1939. 1929 – 1935 Ida-Harju praostkonna praost. Emigreerus 1939 Saksamaale, 1940 – 1941 Danzigi õpetaja, 1941 – 1945 Zoppoti õpetaja emeriitus. Abielus Alice Sophie Glanströmiga. (5)

3. Brasche, Johannes ( 04.01.1877 – 08.05.1960), vil 1894
Sündis Tallinnas, isa rentmeister Wilhelm. Peale gümnaasiumi lõpetamist õppis aastatel 1897–1904 teoloogiat. Prooviaasta sooritas Kaursel, Tallinnas ja Paides. Ordineeriti 1906. Oli Tallinna Toom-Kaarli koguduse vikaar, Eestimaa kubermangu üldvikaar ja 1908–27 Harju-Madise koguduse õpetaja. Õpetaja-emeeritus 1928. 1939. aastal siirdus Saksamaale. Abielus Erika Rinnega. (1, lk 391)

4. Hahl, Immanuel Eduard Nikolai (27.02.1868 – 14.08.1936),  vil 1889 
Sündis Narvas vaeslaste asutuse vanema Jürgen ja Christine (s Wesser) Hahli peres. Pärast gümnaasiumi lõpetamist õppis aastatel 1889–94 teoloogiat, cand theol. Prooviaasta sooritas Peterburi Anna koguduse juures. Ordineeriti 1897. Oli Kuressaare diakonõpetaja 1897–1900,
Tõstamaa koguduse õpetaja 1900–27. Lahkus ametist omal palvel 1927. aastal ja siirdus Saksamaale. Abielus rentmeistri tütre Elisabeth Braschega, teistkordselt Elisabeth v Holstiga.
(1, lk 399)

5. Heinam (Heimann, Friedrich Manivald), Manivald (1.02.1894 – 30.05.1969), vil 1914
Sündis Rabiveres, Hageri kihelkonnas. Isa oli kihelkonnakooli juhataja. Pärast gümnaasiumi lõpetamist õppis 1914–16 ja 1920–22 teoloogiat. 1916–1920 oli Vene tsaaririigi ja Eesti Vabariigi sõjaväes. Prooviaasta sooritas Tartu Pauluse ja Ülikooli koguduse juures. Ordineeriti 1923 Tartu Ülikooli kirikus. Oli Kanepi koguduse õpetaja 1923–44, Võru praostkonna abipraost 1930–31 ja praost 1933–44. 1944. aastal siirdus Saksamaale. Teenis Mecklenburgis ja DP laagrites. 1950. aastal läks Kanadasse ja oli Vancouveri ja Victoria eestlaste ja Duncani ning Victoria saksakeelse koguduse õpetaja kuni 1953,  Namaimo linna ingliskeelse koguduse ajutine õpetaja 1954. aastal, 1950–63 Vancouveri ja Victoria eesti koguduse asutaja õpetaja. Õpetaja-emeeritus 1963. Abielus Marie Issajeviga. (1, lk 401)

6. Hörschelmann, Bruno (9.09.1889 –28.07.1946), vil
Sündis Kosel õpetaja Christfried ja Elisabeth (s Walter) Hörschelmanni peres. Pärast gümnaasiumi lõpetamist õppis 1909–16 matemaatikat ja teoloogiat, cand theol. Prooviaasta sooritas Lüganusel. Ordineeriti 1918. Oli Lüganuse koguduse õpetaja C. F. Waltheri adjunkt 1918–20. Lüganuse koguduse õpetaja 1920–39. 1939. aastal siirdus Saksamaale. Abielus Erika Intelmanniga, teistkordselt Renate Intelmanniga, eelmise õde.

7. Kuljus, Voldemar (2.10.1898 – 18.10.1979), vil 1917
Sündis Kundas kantseleiametniku Jüri ja Julie Vilhelmine (s Kedder) Kuljuse peres. Pärast gümnaasiumi lõpetamist õppis 1917–18 ja 1921–22 teoloogiat, cand theol. Prooviaasta läbis Tartu Pauluse ja Ülikooli koguduse juures. Ordineeriti 1923. Oli Tallinna Pühavaimu koguduse abiõpetaja 1923, samaaegselt teenides ka Tallinna Jaani koguduses. 1923–50 Iisaku koguduse, 1945–47 Jõhvi koguduse, 1955–57 Paistu koguduse , 1956–57 Kõpu koguduse ja 1968–69 Tudulinna koguduse õpetaja. Abielus Jenny Kessleriga. (1, lk 416)

8. Luther, Ralf Johannes (23.06.1887 – 3.06.1931), vil 1905
Sündis Tallinnas ülemõpetaja Ferdinand ja Marie (s Stedning) Lutheri peres. 1905–10 õppis teoloogiat. Prooviaasta sooritas Nissis. Ordineeriti 1912. Oli Lääne-Nigula koguduse adjunkt 1912 ja Mihkli koguduse adjunkt 1913, Kuusalu koguduse õpetaja 1914–22, Ülikooli koguduse Saksa pihtkonna õpetaja 1922–31. Abielus dr med Nikolai Hoffmanni tütre Gabriele Hoffmanniga. (1, lk 424)

9. Rahamägi, Hugo Bernhard (02.06.1886 – 1.09.1941), vil 1905
Sündis Kurtna vallas, Hageri kihelkonnas köster-kooliõpetaja ja vallasekretär Mart ja Amalie (s Drellneck) Rahamägi peres. Oli 1905–06 kodukooliõpetaja praost K. Thomsoni perekonnas Hageris. Teoloogiaõpingud Tartu ülikooli usuteaduskonnas 1906–13, cand theol., dr theol. (1924), Uppsala ülikooli audr. (1932). Prooviaasta tegi Hageris. Ordineeriti 1914. 1914–19 oli Kaarma koguduse õpetaja, ühtlasi 1915–18 Kuressaare koguduse ülemõpetaja ja Püha koguduse õpetaja asetäitja, 1918–20 Kärdla koguduse vikaar. Aastast 1920 TÜ süstemaatilise usuteaduse dotsent, 1926–34 korraline professor ning ühtlasi usuteaduskonna dekaan, 1922–34 ülikooli koguduse eesti pihtkonna õpetaja ja 1923–31 konsistooriumi assessor. Olles aastast 1934 Eesti luteri kiriku piiskop, tegi 1934–35 kirikureformi. Pidi kirikuringkonnaga tekkinud lahkeheli ja skandaali pärast eraelus 1939 piiskopiametist lahkuma. Asutas 1923 ajalehe Eesti kirik ja toimetas seda aasani 1931. Oli 1924–25 haridusminister. Osales mitmes ühiskondlikus organisatsioonis, ms. Eesti Kirjanduse Seltsis (abiesimees) ja Karskusliidus (abiesimees). Korraldas Põhja- ja Baltimaade luteri kirikute koostööd. I ja IV Riigikogu, Rahvuskogu ja VI Riigikogu liige. Eesti okupeerimise ajal 1940 vahistati koos abikaasaga ja lasti Kirovi vanglas maha. Abielus Edith Hendriksoniga ja teistkordselt Melanie Kukkega (s Kuljus).
Teosed: Eesti rahva sündivuse vähenemise põhjused ja teed selle nähtuse kõrvaldamiseks (doktoriväitekiri, 1924), jutluse kogu Sinu riik tulgu (1921), Sotsialism ja ristiusk (1921), Eesti Evangeeliumi Luteri usu vaba rahvakirik vabas Eestis (1926). (1, lk 440, 3, lk 399)

10. Rosenstein, Heinrich Arved (6.01.1875 – 14.11.1947), vil (a?)
Sündis Tallinnas rentnik Gustav ja Marie (s Sthal) Rosensteini peres. Pärast gümnaasiumi lõpetamist õppis teoloogiat 1896–1901. Prooviaasta tegi Järva-Madisel. Ordineeriti 1902.Oli Järva-Jaani koguduse õpetaja 1903–39. Õpetaja-emeeritus 1939. Lahkus Saksamaale 1939. Abielus Hildegard Rosenbergiga. (1, lk 444)


Tallinna Linna poeglaste Gümnaasium, Tallinna Linna Poeglaste Humanitaargümnaasium, Tallinna Linna I Gustav Adolfi Gümnaasium:

1. Kaarme (Kreem), Adolf Helmut (9.09.1914 – 23.07.1986), vil 1933
Sündis Emmastes vallasekretär Julius ja Anette (s Bijsa) Kreemi peres. Pärast gümnaasiumi lõpetamist alustas 1934. aastal teoloogiaõpinguid, kuid alles 1942. aastal tunnistati usuteaduskonna lõpetanuks. Prooviaasta tegi Kullamaal. Ordineeriti 1942 Tallinna Toomkirikus.  Oli 1942–44 Valjala koguduse  ja samal ajal ka Püha koguduse vikaar. 1944 põgenes Rootsi, kus 1948–79 oli Rootsi kiriku teenistuses. 1980–81 Rootsi praostkonna vikaar, 1982 Eskilstuna koguduse ja Västeråsi pihtkonna õpetaja, 1984–86 Norrköpingi koguduse aset õpetaja, Rootsi praostkonna abipraost. Abielus Natalie Noorkõivuga. (1, lk 407; 2, lk 169)


2. Kuurme (Kuurberg), Herbert (13.07.1911 – 16.04.2005), vil 1930
Sündis Raasiku vallas, Harjumaal talupidaja Johannes Kuurbergi peres. 1933–38 õppis TÜ teoloogiateaduskonnas. Prooviaasta sootitas Valga Peetri koguduses. Ordineeriti1938. Oli Valga Peetri koguduse õpetaja A. Tammiku isiklik adjunkt 1938–39, Helme koguduse õpetaja J. Uustali isiklik adjunkt 1939. Seejärel teenis Põltsamaa, Kolga-Jaani, Pilistvere ja Kursi koguduse õpetajana. Viljandi praostkonna praost. Mag theol. Usuteaduste Instituudi dotsent homileetika seminaris. Konsistooriumi assessor. (1, lk 416)

3. Liikane, Mihkel (10.10.1914 – 3.12.1972), vil 1935
Tunnistati TÜ usuteaduskonna lõpetajaks 1942. Ordineeriti 1962. Aastatel 1963–65 oli Tallinna Peetli koguduse õpetaja ja 1966–72 Jõelähtme koguduse õpetaja. Abielus Lilian Roolaiuga. (1, lk 422)

4. Lootsma (Lootsman), Ernst (1.10.1908 – ?), vil 1928
Sündis Narva-Jõesuus laevakapten Andres Lootsmani ja Elisabeth Tatsi pojana. Pärast gümnaasiumi lõpetamist õppis TÜ usuteaduskonnas, mille lõpetas 1934. Prooviaasta pidas Pilistvere ja Ülikooli koguduste juures. Ordineeriti 1935. Seejärel oli Mõisaküla koguduse vikaar (1935) ja  Rõngu koguduse õpetaja (1935–44). 1944. aastal siirdus Saksamaale, kus oli 1945–47 Eesti laagri Lübecki koguduse õpetaja. Edasi liikus Rootsi, kus oli Stockholmi Jakobi koguduse noorsootöö ja Södertälje pihtkonna õpetaja (1948–50). Lühiajaliselt oli Kanadas ja 1950–59 oli Londoni St. Catharinese, Amberstburgi koguduse õpetaja. 1959–76 oli Luteri kiriku Missouri Sinodi koguduste õpetaja. Õpetaja-emeeritus 1976. Teenib Kanada Londoni Pauluse koguduses. Abielus Karin Brettiga. (1, lk 424)

5. Puhm, Oskar (17.04.1912 – ?), vil 1929 (?)
Sündis Tallinnas põllumees Otto ja Miina (s Leomar) Puhmi peres. Lõpetas Gustav Adolfi Gümnaasiumi klassika haru ja astus TÜ usuteaduskonda, mille lõppeksamid sooritas jaanuaris 1933  20aastasena.  Prooviaasta pidas Tallinna Jaani, Petseri Peetri ja Paldiski kogudustes.  Ordineeriti 1934 Tallinnas Kaarli kirikus. Valiti 1936. aastal Rannamõisa koguduse õpetajaks (Keila abikogudus), millest organiseeris 1937. a. iseseisva Ranna koguduse. Paralleelselt oli usuõpetuse õpetaja Tallinna 1. tütarlastegümnaasiumis ja poeglaste 7. keskkoolis. Teise maailmasõja ajal oli JR/200 (eesti vabatahtlike rügement Soomes) vaimulik. Pagulasena Rootsis ja juunikuust 1948 Ameerika Ühendriikides, kust siirdus Kanadasse ja valiti Torontos 31. okt.1948 Eesti Evangeeliumi-Luteri Usu Koguduse (praegune Peetri) õpetajaks. Sellest kujunes üks suuremaid ja tugevamaid eesti kogudusi välismaal.
Praost-emeeritus 1982. Abilelus Meta Einroosiga. (1, lk 437; 2, lk 94)

6. Terasmaa (Teimann), Martin Aleksander (31.10.1908 – ?), vil 1926
Sündis Keilas kingsepp Toomas ja Marie (s Rosenbladt) Teimanni peres.  1931–37 teoloogiaõpingud. Prooviaasta pidas Tartus, Keilas, Viljandis. Ordineeriti 1938. Teenis Tõstamaa koguduse õpetajana (1939–40), Tartu Jaani koguduse õpetaja aset. (1942–43), Harju-Risti (1943–49), Kullamaa ja Piirsalu (1949–67) koguduste õpetajana ja oli 1950 Martna koguduse õpetaja ülesannetes. Viljandi praostkonna praost. Praost-emeeritus.
Abielus Taimo Saidloga. (1, lk 457)

7. Troost, Rudolf (20.08.1915 – ?), vil 1934
Sündis Tallinnas kaupmees Jaan ja Tiiu (s Wundermann) Troosti peres. Pärast gümnaasiumi lõpetamist õppis TÜ usuteaduskonnas 1934–40. Prooviaasta pidas Tartu Maarja ja Tallinna Pauluse koguduses. 1944. aastal siirdus Saksamaale. Hooldas põgenikke Austrias 1945–48. Seejärel asus elama USAsse. Ordineeriti 1954. Oli Baltimore (1948–82) ja Washingtoni (1949–82) koguduse õpetaja. Abielus dr. Veronika Varepiga. (1, lk 458)

8. Koppel,  Paul Voldemar (19.05.1904 – 20.04.1964), vil 1926
Sündis Tallinnas. Pärast gümnaasiumi lõpetamist õppis TÜ teoloogiateaduskonnas, mille lõpetas 1934. Mag theol 1935. Prooviaasta läbis Nõmme Rahu koguduses. Ordineeriti 1935.  Teenis Tallinna Toom-Kaarli koguduse abiõpetajana (1935–41) ja Randvere koguduse õpetajana (1935–37). Oli Tallinna  Toom-Kaarli koguduse 1. pihtkonna aset õpetaja (1941), Jõelähtme (1956–63) ja Harju-Jaani koguduse õpetaja (1961–64). (1, lk 414)

9. Edgar Ots (09.05.1917 – 02.11.1963), vil 1936

Sündis kalur Bernhard Johannes Otsa ja Elvine (snd Ots) peres. Õppis 1925 – 1931 Neeme Algkoolis, 1931 – 1936 Tallinna Linna Poeglaste Humanitaar gümnaasiumis, 1937 – 1938 Tondi Sõjakoolis, 1952 –1963 Tallinna Usuteaduste Instituudis. Prooviaasta Tallinnas Nõmme Rahu kirikus, ordineeriti 27.06.1957 Tallinna Piiskoplikus toomkirikus aseõpetajaks. Oli nõmme Rahu koguduse filiaali jutlustaja, 1958 – 1961 Tallinna Kaarli koguduse õpetaja, 1961 – 1963 Randvere koguduse õpetaja. 1951 –1957 Ranna koguduse organisti kt, 1939 – 1956 raudtee teenistuja. Vallaline. (5)

10. Saar, Paul (07.06.1919), vil 1937
Sündis Tallinnas, Tallinna Linnamisjoni Seltsi misjonäri, jutlustaja, koorijuhi, Patarei hingehoidja Tõnise ja Emilie (s Torbek) Saare peres. Pärast gümnaasiumi lõpetamist  läbis Tallinna Sõjakooli aspirantide kursused (reservlipnik, 1938), õppis TÜ usuteaduskonnas (1938–40), pärast usuteaduskonna sulgemist arstiteaduskonnas (1940–41) ja Helsingi Ülikooli usuteaduskonnas (1944–47). Ordineeritud pastoriks 1948. Teenistusaastad: Vändra ja Tori EELK koguduse õpetaja (1948–51), Kaarli kogudus (1951–53), Varbla kogudus (1956–67), (Karuse ja Hanila koguduse hooldajaõpetaja 1963–67), Hageri kogudus (1967–93), Lääne-Harju abipraost (1972–89), Lääne-Harju praost (1989–93), Petrozavodski/Petroskoi ingeri-soome koguduse hooldajaõpetaja (1979–89).
Paul Saar on Soome Sõjaveteranide Liidu Helsinki piirkonna Eesti Ühenduse juhatuse liige ja vaimuliku toimkonna esimees ja Hageri Hooldekodus hingehoidja.
Teda on autasustatud Eesti Vabariigi Valgetähe IV klassi ordeni, Soome Vabariigi Valge Roosi Rüütelkonna I järgu teenete märgi ja EELK Eesti Kiriku II klassi Teeneteristiga. (4)


Kasutatud kirjandus:
1. Kondrad Veem. Eesti vaba rahvakirik. Dokumentatsioon ja leksikon, Stockholm 1988
2. Eesti kirik vabaduses. Aastaraamat 1958–59. EELK USA mõlema praostkonna väljaanne, Toronto 1957
3. Eesti elulood, EE 14. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn 2000
4. Artikkel Minu koht on seal, kus on mu kogudus. Nädaline, 23. veebruar 2008
5. http://www.eelk.ee/ 

 

Helda Venderström,
aprill 2008